Suomas fertejit leat iehčanas ja jáhkehahtti návccat doalahit rádjádorvvolašvuođa buorrin. Dorvvolašvuođabirrasa rievdama dihtii Rádjegozáhuslágádus árvvoštallá, ahte cagganáiddi ceggen lea dárbbašlaš muhtin sajiin nuortarájás. Cagganáidi beavttálmahtášii min rádjágoziheami dás ja dál. Dat doarjjošii mearkkašahtti láhkai hehttehusdiliid hálddašeami rájá alde ja fysalaš cagganáidi livččii praktihkas vealtameahttun dakkár dilis, mas riikii bohtet biergasiiguin dahje riikiiboahtin lea viiddis.
Ruošša goziha johtolaga, mii boahtá Ruoššas Supmii ja eastá dákko bokte jus riikii geahččalit boahtit lágaheamet. Jus Ruošša geahpeda rádjegoziheami, dát sáhttá dagahit Suoma bealde lassedeattu lágahis riikiiboahtima hálddašeapmái. Suopma ii sáhte doarjalit Ruošša rádjegoziheami beaktilvuhtii.
Plánamet mielde cagganáiddi galggašii cegget sullii 200 kilomehtera nuortarádjáseamet, mii leat 1300 kilomehtera guhkki. Stuorámus oassi eastagis boađášii máttanuortarádjái, mii lea rájáid goziheami váldoguovlu. Dasa lassin nuortarájá rádjerasttildanbáikkiin ja daid lahkosis cagganáiddi lágan ráhkadusain livččii ávki. Olles rádjái eastaga ii leat jierpmálaš cegget.
Cagganáidi livččii dehálaš rádjegoziheami bargoreaidu, mii čohkiida áiddis, teknihkalaš goziheames ja geainnus. Iktimiin olbmuid johtima rájás ja eastimiin johtima, goahcamiin ja stivremiin, áidi addá Rádjegozáhuslágádussii eambbo áiggi reageret ja álkidahttá mearrideaddji láhkai hehttehusdiliid hálddašeami. Geainnuin, mii huksejuvvo áiddi báldii, Rádjegozáhuslágádus sáhttá reageret mearkkašahtti láhkai jođánabbot dáhpáhusaide váldegotti rájás. Eará vuogit beavttálmahttin dihtii rádjegoziheami, dego bargoveaga ja teknihkalaš goziheami lasiheapmi rádjeguovlluide, eai leat hálbbibut go cagganáiddi huksen eaige maiddái jođánut čovdosat.
Plánejuvvon cagganáiddi ceggen bistá 3–4 jagi. Dasa váikkuhit ruhtadeapmi ja ceggema njuovžilvuohta. Eastta seillošii sullii 50 jagi.
Dárkilis plána lea Almmolašvuođalága (julkisuuslaki) 24.1. § 5 ja 9 čuoggáid mielde áššegirji, mii galgá dollojuvvot suollemassan.
Mot fidnu ovdána?
Nuortarájá cagganáidi -fidnu álgá pilohttamuttuin, mas testejuvvo, mot fidnu jođiheapmái ja ollašuhttimii válljejuvvon čovdosat doibmet ja lassin dan muttus ceggejuvvo sullii golmma kilomehtera guhkkosaš cagganáidi. Pilohttafidnu ollašuhttojuvvo almmá almmolaš gilvalahttima haga bealuštan- ja dorvvolašvuođaháhkamušain addojuvvon lága (puolustus- ja turvallisuushankinnoista annettu laki) (1531/2011) 22§ 1 momeantta 4 čuoggá vuođul.
Giđa 2023 áigge huksejuvvo sullii golmma kilomehtera guhkkosaš cagganáidi Pelkolai Imatrai. Pelkola lassin pilohta áigge huksejuvvo sullii 200 mehtera guhkkosaš cagganáigi Immola fáktagotti guvlui oassin Rádje- ja mearragozáhusskuvlla skuvlabirrasis. Dát doaibmá maiddái gozihanteknihka testenguovlun.
Pilohtta galggašii gárvánit geasi 2023 áigge.
Raajjväärdtõkstroiʹttel plaan mieʹldd cõggâmčuâl õõlǥči raajjâd nuʹt 200 ǩilomettar määʹtǩest Lääʹddjânnam nuõrttraʹjje. Cõgldõs pueʹreʹči raajjstaanvuõđ da heämmõsvueʹjji vaaldâšm. Raajjmõš peeštči 3–4 eeʹjj.
Lääʹddjânnmest âlgg leeʹd jiõččnaž da ååskteei pâstlvâžvuõtt tuõʹllʼjed raajjstaanvuõtt pueʹrren. Staanvuõttpirrõõzz mõttjummuž diõtt Raajjväärdtõkstrooiʹtel ärvvtââll cõggâmčuâl raajjmõõžž peâkka nuõrttraaj taarbliʹžžen. Cõggâmčuâll raʹvvjeʹči raajjvalvvmõõžž täʹst da ååʹn. Tõt tuärjjeʹči miârkteei naaʹlin heämmõsvueʹjji vaaldâšm raajâst da fyyslaž cõggâmčuâll leʹčči vueʹjjest taarblaž neävvõttum leʹbe veiddsõs jânnmapueʹttem vueʹjjest.
Ruõššjânnam veekk čõõđ Ruõššjânnmest Lääʹddjânnma mõõnni jååttlõõǥǥ raajjvalvvmõõžž da câgg nääiʹt lääʹjjteʹmes jânnmapueʹttem ǩiččlõõttmõõžžid. Jõs Ruõššjânnam uuʹccad raajjvalvvmõõžž, tät vuäitt šõddeed Lääʹddjânnam beäʹlnn lââʹssteäddõõzz lääʹjjteʹmes jânnmapueʹttem vaaldâšm. Lääʹddjânnam ij vueiʹt tuärjjõõttâd Ruõššjânnam raajjvalvvmõõžž viõʹǩǩe.
Plaanummuž mieʹldd cõggâmčuâl õõlǥči raajjâd nuʹt 200 ǩilomettar mätkka 1300 ǩilomettar kuʹǩes nuõrtträjja. Väʹlddvueʹss cõõggâst sâjjdõõttči ooʹbbdneǩräjja, kååʹtt lij raaji valvvmõõžž teäddceäkldõsvuʹvdd. Lââʹssen nuõrttraaj raajjrâstldempaaiʹǩin da tõi õõldâsvuõđâst cõggâmčuâl mallsaž rajjsin leʹčči äuʹǩǩ. Veeʹzz raaj kookkadvuõʹtte cõõgg ij leäkku jieʹrmmes raajjâd.
Cõggâmčuâll leʹčči vääžnai raajjvalvvmõõžž tuâjjneävv, kååʹtt šâdd čuâlast, teeknlaž valvvmõõžžâst da čuõkkust. Oummui liikkummuž raajâst päʹljsmeeʹl di liikkeem cõõggeeʹl, meälǥteeʹl da ohjjeeʹl čuâll oudd Raajjväärdtõkstroiʹttla lââʹzz reagâʹsttemääiʹj da hiâlpat räʹtǩǩeei naaʹlin heämmõsvueʹjji vaaldâšm. Čuâl luõzz raajjâmvuâla čuõkku veäkka Raajjväärdtõkstrooiʹtel pâʹstt reagâʹstted kõskksânji jåʹttlubun šõddmõõžžid väʹlddkååʹdd raajâst. Jeeʹres kuånst raajjvalvvmõõžž raʹvvjem diõtt, mâta personkååʹdd da teeknlaž valvvmõõžž lââʹzztummuš raajjvuuʹdid jiâ leäkku cõggâmčuâl hääʹlbab jiâ-ǥa jåʹttlab räʹtǩǩummuž.
Plaanuumvuâla cõggâmčuâl raajjmõš peštt 3–4 eeʹjj sõõrčeeʹl teäggtummšest da raajjmõõžž njueʹbǯǯelvuõđâst. Cõõgg jieʹllemǩeʹrdd leʹčči nuʹt 50 eeʹǩǩed.
Tääʹrǩes plaan lij Õõlmâsvuõttlääʹjj 24.1 § 5 da 9 paaiʹǩi meâldlânji peittast ââʹnnem veʹrǧǧneeʹǩǩ äʹššǩeʹrjj.
Mäʹhtt haʹŋǩǩõs ouddan?
Nuõrttraaj cõggâmčuâll -haʹŋǩǩõs jåttai pilottpââʹjest, koin teʹsttjet haʹŋǩǩõõzz jååʹđtummša da tiuʹddepiijjmõʹšše vaʹlljum räʹtǩǩummši toiʹmmjemvuõđ di nuʹt kooum ǩilomettar kookka cõggâmčuâl raajjmõõžž. Pilotthaʹŋǩǩõs viiǥǥât čõõđ õõlmâs ǩeâšttõõttmõõžžtää
õõlmâs peälštõs- da staanvuõtthaʹŋǩǩummšin uvddum lääʹjj (1531/2011) 22 § 1 momeeʹnt 4 pääiʹǩ vuâđald.
Ǩiiđ 2023 poodd raajât nuʹt kooum ǩilomettar kookka cõggâmčuâll Pelkolaaʹje Imatra päikka. Pelkola lââʹssen piloott poodd raajât nuʹt 200 mettar kookka cõggâmčuâll Immola kasarmm võudda pieʹǩǩen Raajj- da miârrvärddjemškooul škooultempirrõõzz. Tän äuʹǩǩeet še valvvâmtekniikk teʹsttvuʹvdden.
Pilottvuuʹd sâjjõs õlmstââʹttet mäddvuäʹmsteeikuullmõõžži mâŋŋa.