Suomas galgá leat iehčanas ja jáhkehahtti nákca bajásdoallat rádjedorvvolašvuođas. Dál ráhkaduvvot plánejuvvon easttaáidi lea mearkkašahtti oassi dán návccas. Easttaáidi dahká min rádjebearráigeahču beaktileabbon dás ja dál. Dat doarju mearkkašahtti vugiin hehttehusdiliid hálddašeami rájá alde. Fysalaš easttaáidi lea geavatlaččat vealtameahttun gaskaoapmin váldojuvvon dahje viiddis lágahis riikii boahtima diliin. Easttaáidi maiddái geahpeda Suoma sorjavašvuođa Ruošša rádjebearráigeahču beaktilvuođas.
Nuortarájá easttaáidefidnu ovdána
Rádjegozáhuslágádus lea álggahan plánejuvvon nuortarájá easttaáiddi ceggema. Dál álggahuvvon pilohta ráhkadeapmi ollašuhtto Imatra Pelkolai sulaid golmma kilomehtera guhkkosaš áiddiin, man maŋŋá easttaáidi ceggejuvvo rádjerasttildanbáikkiide lagašguovlluideasetguin sulaid 70 kilomehtera. Oppalašplána mielde rádjeeasttaáidi huksejuvvo sulaid 200 kilomehtera mátkái 1300 kilomehtera guhkes nuortarádjámet ala. Eanaš oassi eastagis boahtá leat máttanuortarájás, mii lea rájáid bearráigeahču deaddočuokkesguovlu. Olles rájá guhkkodahkii eastaga ii leat jierpmálaš ráhkadit.
Easttaáidi lea áiddi, dan bálddas lean geainnu ja muorain jalges saji ja teknihkalaš bearráigeahččovuogádaga oppalašvuohta, mii boahtá leat dehálaš rádjebearráigeahču bargoneavvu. Ii oppa dát oppalašvuohta lea okto čoavddus masage áitagii, muhto oassi rájáid bearráigeahču oppalašvuođas. Easttaáidi addá Rádjegozáhuslágádussii lasi reagerenáiggi ja álkidahttá čoavdduslaš vugiin hehttehusdiliid hálddašeami iktimiin, eastimiin, njoahcudemiin ja stivremiin olbmuid lihkadeami rájá alde. Áiddi báldii ráhkaduvvon geainnu vehkiin Rádjegozáhuslágádus bastá reageret mearkkašahtti dáláža johtileappot dáhpáhusaide váldegotti rájás. Eará vuogit rádjebearráigeahču beavttálmahttimin, dego bargoveaga ja teknihkalaš bearráigeahču lasiheapmi rádjeguvlui eai livčče easttaáiddi hálbbit eaige johtilut čovdosat.
Easttaáiddi huksen dáhpáhuvvá jagiin 2023–2026. Easttaáiddi eallindávgi lea sulaid 50 jagi, muhto teknihkalaš bearráigeahččovuogádaga fertejit ođasmahttit sulaid logi jagi gaskka.
Pilohttamuddu lea dehálaš oassi fidnu ovdáneamis. Dainna testet fidnu jođiheapmái ja ollašuhttimii válljejuvvon čovdosiid doaibmama, easttaáiddi huksema goasttádusdási, oktavuođadoallama ja buhtadusaid máksima eanaoamasteaddjiide ja ieš easttaáiddi ráhkadeami. Giđa ja álgogeasi 2023 áigge ráhkadit sulaid golmma kilomehtera guhkkosaš easttaáiddi Pelkolai Imatrai. Pelkola lassin pilohta áigge ráhkadit sulaid 300 mehtera guhkkosaš easttaáiddi Immola soalddátidjadanráhkadusaid guvlui oassin Rádje- ja mearrafáktenkuvlla skuvlenbirrasii. Dán ávkkástallat maiddái bearráigeahččoteknihka testenguovlun. Pilohta lea mihttomearri gárvvásmuvvat geassit 2023.
Pilohtamuttu áigge lea gárvvistuvvon maiddái olles easttaáidefidnu guoskevaš birasčielggadus. Birasčielggadusa lea gárvvistan olggobeale áššedovdi ja válmmaštallama oktavuođas leat gullan viidát birasáššedovdiid. Čielggadusas gávnnahuvvon mearkkašahtti birasváikkuhusat váldojuvvojit vuhtii easttaáidefidnus nu, ahte váikkuhusaid sáhttá oaččut dohkkehahtti dássái.
Piilootmudo maŋa Räjikocceemlágádâs áigu pieijâđ haavâ čuávuváá mudo joton. Ton tooimânpieijâm álgá rähtimáin vistig Salla rääjirastaldittemsaje čuosâttâhvijđoduv ive 2023 maajeeb ihepele ääigi. Áigumuššân lii testađ Sallast jeggivijđoduv rastaldittem beetoonponttonmaađijáin. Loopah čuávuváá mudo čuosâttâhvijđoduvâin piäijojeh joton täälvi 2023-2024 ääigi čuoppâmáin muorâid já máhđulávt rähtimáin ponttonmaađijijd. Eidusâš eestâääiđi rähtim tain vijđoduvâin lii vuávájum älgiđ kiđđuv 2024, ko piilootmuddoost láá čoggâšum tuárvi ennuv vuáttámušah.
Lääʹddjânnmest âlgg leeʹd jiõččnaž da ååskteei pâstlvâžvuõtt tuõʹllʼjed raajjstaanvuõttâs. Raajjâmnallšem nuõrttraaj cõggâmsčuâll lij miârkteei pieʹǩǩ tän pâstlvâžvuõđ. Cõggâmsčuâll raʹvvai raajjvalvvmõõžž täʹst da ååʹn. Tõt tuärjj miârkteeinalla heämmõsvueʹjji vaaldâšm raaj åʹrnn. Fyyslaž cõggâmčuâll lij vueʹjjest taarblaž neävvõttum leʹbe vaiddâz lääʹjjteʹmes jânnmapueʹttem vueʹjjest. Cõggâmčuâll še uuʹccad Lääʹddjânnam čõnnsallašvuõđ Ruõššjânnam raajjvalvvmõõžž viõǥǥâst.
Nuõrttraaj cõggâmčuâllhaʹŋǩǩõs ouddan
Raajjväärdtõkstrooiʹtel lij alttääm plaanuum nuõrttraaj cõggâmčuâl raajjmõõžž. Ååʹn alttuum piloott raajjmõš viiǥǥât čõõđ Imatra Pelkolaaʹje nuʹt kooum ǩilomettar kookka čuâlain, koon mâŋŋa cõggâmčuâl puäʹđet raajjâd raajjrâstldempaaiʹǩid âʹlddvuuʹdineez nuʹt 70 ǩilomettar. Obbplaan mieʹldd cõggâmčuâl raajât nuʹt 200 ǩilomettar mätkka 1 300 ǩilomettar kuʹǩes nuõrtträjja. Väʹlddvueʹss cõgldõõǥǥâst puätt sâjjdõõttâd ooʹbbdneǩräjja, kååʹtt lij raaji valvvmõõžž teäddceäkldõsvuʹvdd. Veeʹzz raaj kookkadvuõʹtte cõgldõõzz ij leäkku jieʹrmmes raajjâd.
Cõggâmčuâll lij čuâl, tõn kuâŋŋad åårram čuõkku da muõrin päälljas sââʹj di teeknlaž valvvâmriâžldõõǥǥ raajjâm obbvuõtt, kååʹtt puätt leeʹd vääžnai raajjvalvvmõõžž tuâjjneävv. Ij ni tät obbvuõtt leäkku õhttu räʹtǩǩummuš ni mõõn vaʹrre, leša lij pieʹǩǩ raaji valvvmõõžž obbvuõđ. Cõggâmčuâll oudd Raajjväärdtõkstrooittla lââʹzz reagâʹsttemääiʹj da hiâlpat räʹtǩǩeeinalla heämmõsvueʹjji vaaldâšm päʹljsmeeʹl, cõõggeeʹl, meälǥteeʹl da ohjjeeʹl oummui liikkummuž raajjpääiʹǩest. Čuâl luõzz raajjâmvuâla čuõkku veäkka Raajjväärdtõkstrooiʹtel pâʹstt reagâʹstted kõskksânji ânnʼjõõžž jåʹttlubun šõddmõõžžid väʹlddkååʹdd raaj åʹrnn. Jeeʹres kuånst raajjvalvvmõõžž raʹvvjem diõtt, mâta personkååʹdd da teeknlaž valvvmõõžž lââʹzztummuš raajj-vuuʹdid jiâ leʹčči cõggâmčuâl hääʹlbab jiâ-ǥa jåʹttlab räʹtǩǩummuž.
Cõggâmčuâl raajjmõš sâjjdâtt iiʹjjid 2023–2026. Cõggâmčuâl jieʹllemǩeʹrdd lij nuʹt 50 eeʹǩǩed, leša teeknlaž valvvâmriâžldõk jõõudât oođeed nuʹt lååi eeʹjj kõõskin.
Pilottpââʹjj lij vääžnai pieʹǩǩ haʹŋǩǩõõzz ouddnummuž. Tõin teʹsttjet haʹŋǩǩõõzz jååʹđtummša da tiuʹddepiijjmõʹšše vaʹlljum räʹtǩǩummši toiʹmmjemvuõđ, cõggâmčuâl raajjmõõžž kuulltääʹzz, õhttvuõđâânnmõõžž da koʹrvvõõzzi mähssmõõžž mäddvuäʹmsteeʹjid di jiõčč cõggâmčuâl raajjmõõžž. Ǩiiđ da alggǩieʹzz 2023 poodd raajât nuʹt kooum ǩilomettar kookka cõggâmčuâll Pelkolaaʹje Imatra päikka. Pelkola lââʹssen piloott poodd raajât nuʹt 300 mettar kookka cõggâmčuâll Immola kasarmm võudda pieʹǩǩen Raajj- da miârrvärddjemškooul škooultempirrõõzz. Tän äuʹǩǩeet še valvvâmtekniikk teʹsttvuʹvdden. Piloott lij täävtõssân valmštõõvvâd ǩeässa 2023.
Pilottpââʹj poodd lij rajjum še obb cõggâmčuâllhaʹŋǩǩõõzz kuõskki pirrõsčiõlǥtõs. Pirrõsčiõlǥtõõõzz lij raajjâm åålǥbeällsaž äʹšštobddi da tõn valmštõõvvmõõžž õhttvuõđâst leät kullum vaiddsânji pirrõsäʹšštobddjid. Čiõlǥtõõzzâst tuõttum miârkteei pirrõsvaaiktõõzz vääʹldet lokku cõggâmčuâllhaʹŋǩǩõõzzâst nuʹt, što vaaiktõõzz vueiʹtet vuäǯǯad primmum tässa.
Piʹlottpââʹj mâŋŋa Raajjväärdtõkstrooiʹtel jõrdd altteed haʹŋǩǩõõzz puõʹtti pââʹj. Tän tiuʹddepiijjmõš älgg raajeeʹl vuõssmõssân Salla raajjrâstldempääiʹǩ täävtõsvuʹvdd eeʹjj 2023 mââibuž eeʹǩǩlââʹǩǩest. Sallast teʹsttjet jeäʹǧǧvuuʹd râstldummuž betonponttončuõkkust. Loopp puõʹtti pââʹj täävtõsvuuʹdin altteet tääʹlv 2023−2024 poodd muõrid meädda čuõppmõõžžin da vueiʹtlvânji ponttončuõkkui raajjmõõžžin. Jiõčč cõggâmsčuâl raajjmõš täin vuuʹdin leät jurddum altteed ǩeâđđa 2024, ǥu pilottpââʹjest leät vuõǯǯum ǩiõččlâsttmõõžžid riʹjttjeeinalla.