Suomas galgá leat iehčanas ja jáhkehahtti nákca bajásdoallat rádjedorvvolašvuođas. Cagganáidi mii áidojuvvo nuortarájá ala, lea mearkkašahtti oassi dán návccas. Cagganáidi beavttálmahttá min rádjebearráigeahču dás ja dál. Dat doarju mearkkašahtti láhkai hehttehusdiliid hálddašeami rájá alde. Fysalaš cagganáidi lea geavatlaččat vealtameahttun gaskaoapmin váldojuvvon dahje viiddis lágahis riikii boahtima dilis. Cagganáidi maiddái geahpeda Suoma sorjavašvuođa Ruošša rádjebearráigeahču beaktilvuođas.
Nuortarájá cagganáidefidnu ovdána
Rádjegozáhuslágádus lea álggahan nuortarájá cagganáiddi áiduma. Imatra Pelkolai lea áidojuvvon sullii golmma kilomehtera guhkkosaš pilohttaáidi. Dál lea álggahuvvon čuovvovaš dahjege nu gohčoduvvon PRIO 1 -muttu doaibmabidju, mas cagganáidi áidojuvvo rádjerasttildanbáikkiide lagašguovlluineaset sullii 70 kilomehtera 2024-2025 áigge. Oppalašplána mielde cagganáidi áidojuvvo sullii 200 kilomehtera mátkki 1 300 kilomehtera guhkkosaš nuortarájá ala. Ulbmilin lea fidnet cagganáiddi gárvvisin 2026. Eanaš cagganáiddis boahtá máttanuortarájá ala, mii lea rájáid bearráigeahču deaddočuokkesguovlu. Cagganáiddi ii leat jierpmálaš áidut oppa rájá guhkkodahkii.
Cagganáidi lea áiddis, geainnus áideguoras, jalgejuvvon ráiggis ja teknihkalaš bearráigeahččovuogádagas čohkiidan ollislašvuohta, mii boahtá leat dehálaš rádjebearráigeahču bargoneavvu. Dátge ollislašvuohta ii leat okto čoavddus mange áitagii, muhto lea oassi rájáid bearráigeahču ollislašvuođas. Cagganáidi addá Rádjegozáhuslágádussii lasi reagerenáiggi ja álkidahttá mearrideaddji láhkai hehttehusdiliid hálddašeami, go dat iktá, caggá, goazaha ja stivre olbmuid lihkadeami rájá alde. Geainnuin mii ráhkaduvvo áiddi gurrii, Rádjegozáhuslágádus bastá reageret dáhpáhusaide rájá alde sakka jođánabbot go dál. Eará vuogit rádjebearráigeahču beavttálmahttimii dego bargoveaga ja teknihkalaš goziheami lasiheapmi rádjeguovlluide, eai livčče hálbbit eaige jođánut čovdosat go cagganáidi. Cagganáiddi eallingeardi lea sullii 50 jagi, muhto teknihkalaš gozihanvuogádaga gártet ođasmahttit sullii logi jagi gaskka.
Pilohtta lea dehálaš oassi fidnu ovdáneamis. Dainna leat testen jođiheapmái ja doaibmabidjui válljejuvvon čovdosiid doaibmama, cagganáiddi áiduma gollodási, oktavuohtadoallama ja buhtadusaid máksima eananeaiggádiidda sihke ieš cagganáiddi áiduma. Pilohttamuttu áigge lea ráhkaduvvon maiddái oppa cagganáidefidnui guoski birasčielggadeapmi. Máttanuorta-Suoma EJB-guovddáš dagai birasčielggadeami vuođul mearrádusa, ahte nuortarájá cagganáidái ii heivehuvvo birasváikkuhusaid árvvoštallamis addon lága (252/2017) čuovvu árvvoštallanmeannudeapmi. Čielggadeamis gávnnahuvvon mearkkašahtti birasváikkuhusat váldojuvvojit vuhtii cagganáidefidnus nu, ahte dan váikkuhusaid sáhttet oažžut dohkálaš dássái.
Nuortarájá cagganáiddi pilohta áidun Pelkolas gárvvásmuvai loahppagease 2023 ja dan geavaheamis ja bajásdoallamis čogget vásáhusaid, maid atnet ávkin fidnu maŋit muttuin. Geavahanvásáhusaid lassin guorahallet ee. ealliid láhttema áideguoras. Fidnu piloterenmuttus šaddan eananeaiggátbuhtadusat leat máksojuvvon.
Loahpaid PRIO 1 -muttuid čuozáhatguovlluid háhkamušaid gilvalahttin lea mannamin. Cagganáiddi áidun dain guovlluin lea plánejuvvon álggahuvvot giđđat 2024, dan maŋŋá go áidunmearrádusat leat addon diehtun eananeaiggádiidda ja muorat leat njeidojuvvon cagganáiddi guovllus.
Lääʹddjânnmest âlgg leeʹd jiõččnaž da åskkamnallšem pâʹsttemvuõtt âʹlnn ââʹnned jiijjâs raajjstaanvuõtt. Raajjâm nuõrttraaj cõggâmčuâll lij miârkteei vueʹss tän pâʹsttemvuõđ. Cõggâmčuâll râvvai raajjvalvvmõõžž täʹst da ååʹn. Tõt stään miârkteeʹes naaʹlin jieʹttvueʹjji vaaldšummuš raajâst. Fyyslaž cõggâmčuâll lij vueʹjjest viâltte-mes neävvõttum leʹbe veiddaz lääʹjjteʹm jânnma pueʹttem vueʹjjest. Cõggâmčuâll še uuʹccad Lääʹddjânnam čõõnâsvuõđ Ruõšš raajjvalvvâm viõǥǥâst.
Nuõrttraaj cõggâmčuâllhaʹŋǩǩõs ouddan
Raajjvaʹrddjemstrooiʹtel lij alttääm nuõrttraaj cõggâmčuâl raajjmõõžž. Imatra Pelkolaaʹje lij rajjum nuʹtt koolm ǩilomettar kookka pilottčuâll. Ââʹn lij alttuum nuʹbb l. nuʹtt sarnnum PRIO 1- määʹtt toimmupiijjmõš, koʹst cõggâmčuâl räʹjje raajjpââʹjdempaaiʹǩid âʹlddvuuʹdines nuʹtt 70 ǩilomettar eeʹjji 2024-2025 poddân. Ceâlaiplaan mieʹldd cõggâmčuâl räʹjje nuʹtt 200 ǩilomettar mätkka 1300 ǩilomettar kookka Lääʹddjânnam nuõrttraʹjje. Cõggâmčuâll lij äiggmõš vuäǯǯad valmmša eeʹǩǩen 2026. Väʹlddvueʹss cõõggâst puätt sâjjeed ooʹbbdneǩraʹjje, kååʹtt lij raaʹji valvvâm kõskksažvuʹvdd. Ceâlai nuõrttraʹjje iʹlla jeäʹrmmšõs raajjâd cõggâmčuâl.
Cõggâmčuâll lij čuâll, tõn paaldâst åårrai čuõkku da muõri äävreäiʹj de teeknlaž valvvâmriâšldõõǥǥ siiʹsǩeem ceâlaivuõtt, kååʹtt lij vääžnai raajjvalvvâm tuâjjneävv. Ij-ni tät ceâlaivuõtt leäkku õhttu räʹtǩǩõs ni-ǩeän aaštčõõttmõʹšše, tõt lij pieʹǩǩ raaʹji valvvâm ceâlaivuõtt. Cõggâmčuâll oudd Raajjvaʹrddjemstroiʹttla lââʹss reagâʹsttemääiʹj da hiâlpad räʹtǩǩeeʹjin naaʹlin jieʹttvueʹjji vaaldšummuš puuʹteel õlmmsa, cõõggeeʹl, meälǥeeʹl da vuäʹpsteeʹl oummi liikkummuš raaʹjest. Čuâl paʹldde raajjâm čuõkku vieʹǩǩin Raajjvaʹrddjemstrooiʹtel pâstt reagâʹstted ânnʼjõõžž jåʹttlubun liikkummuš väʹlddkååʹdd raajâst. Jeeʹres kuånstt raajjvalvvâm raʹvvjummšen, mâʹt-a raajjvâlvvji da teeknlaž valvvâm lââʹzztummuš raajjvuuʹdid jiâ leʹčče cõggâmčuâll hääʹlbab jiâ-ka jåʹttlab räʹtǩǩõõzz. Cõggâmčuâll peʹšttemäiʹǧǧ lij nuʹtt 50 eeʹǩǩed, leša teeknlaž valvvâmriâššldõk jåuʹdde oođeed nuʹtt lååi eeʹjj kõõskin.
Pilott lij leämmaš pieʹǩǩ haʹŋǩǩõõzz ouddnummuš. Tõin lij teʹsttjum haʹŋǩǩõõzz jååʹđtem da toimmupiijjmõʹšše vaʹlljuum räʹtǩǩõõzzi tåimmamvuõtt, cõggâmčuâl raajjâm kulltääʹzz, õhttvuõđ âânnmõš da koʹrvvõõzzi mähssmõš mäddvuäʹmsteeʹjid de jiõčč cõggâmčuâl raajjmõš. Pilottmääʹtt poddân lij rajjum še ceâlai cõggâmčuâllhaʹŋǩǩõõzz kuõskki pirrõsčiõlǥtõs. Ooʹbbdneǩ-Lääʹdd ELY-kõõskõs tuejjii pirrõsčiõlǥtõõzz vuâđast tuʹmmstõõǥǥ, što nuõrttraaj cõggâmčuõllu jiâ suåvat pirrõsvaikktõõzzi arvvlâʹsttem uʹvddum lääʹjj (252/2017) meâldlaž arvvlâʹsttem-mõõntõõllmõõžž. Čiõlǥtõõzzâst ouʹdde puättam miârkteei pirrõsvaikktõõzzid väʹldde lokku cõggâmčuâllhaʹŋǩǩõõzzâst nuʹtt, što pirrõsvaikktõõzzid vueiʹtte vuäǯǯad priimmâmnallšem tässa.
Nuõrttraaj cõggâmčuâl pilott raajjmõš Pelkolast vuäǯǯu valmmša loppǩieʹzzest 2023 da tän šiâtt tõn âânnmõõžžâst da âʹlnn âânnmõõžžâst nåʹrre ǩiččlâsttmõõžžid ääuʹǩeem diõtt haʹŋǩǩõõzz mââibuž määʹttin. Ââʹnnemǩiččlâsttmõõžži lââʹssen taʹrǩstâʹlle jm. žeeʹvti jieʹllemnaaʹlid čuâl paaldâst. Haʹŋǩǩõõzz pilotʼtâʹsttem määʹttest pueʹttem mäddvuäʹmsteeʹji koʹrvvõõzz liâ mahssum.
Looppi PRIO 1 -määʹtt vuuʹdi haʹŋǩǩõõzzi ǩeâšttõõttmõš lij jåttjam. Cõggâmčuâl raajjmõš täin vuuʹdin lij plaanum altteemnalla ǩeâdda 2024, tõn mâŋŋa ǥu raajjâmtuʹmmstõõǥǥ liâ uʹvddum teâttan mäddvuäʹmsteeʹjid da muõr liâ viirtum da vikkum meädda cõggâmčuâl vuuʹdest.