Lääʹddjânnmest âlgg leeʹd jiõččnaz da ååskteei pâʹsttemvuõtt âʹlnn ââʹnned raajjstaanvuõđstes. Raajjâm vueʹlnn nuõrttraaj cõggâmčuâll lij miârkteejes vueʹss tän pâʹsttemvuõđ. Cõggâmčuâll raʹvvai raajjvälvvmõõžž täʹst da ååʹn. Raajjčuâlast lij šurr miârkktõs jieʹttvueʹjji vaaldšummšest raajâst. Fyyslaž cõggâmčuâll lij viâltteʹmes nuuʹbb valdia riõššâm leʹbe veiddaz lääʹjjteʹmes jânnmapueʹttem vueʹjjest. Cõggâmčuâll še uuʹccad Lääʹddjânnam repččamvuõđ Ruõššjânnam raajjvälvvam viõǥǥâst.
Nuõrttraaj cõggâmčuâllhaʹŋǩǩõs ouddan
Cõggâmčuâlhaʹŋǩǩõs ouddan plaan meâldlânji, naaggâs äiʹǧǧtaauʹlest da 362 miljoon eeuʹr budjeeʹttest. Cõggâmčuâl, čuõkku da teeknlaž välvvam raajjmõš lij jååʹttmen ceâlai veeidasvuõđstes haʹŋǩǩõõzz pukin vuuʹdin Lääʹddluuʹd nuõrttreeddast Aanar Veʹrddnjaʹrǧǧe. Haʹŋǩǩeemvuuʹd nuʹtt 1000 mäddvuäʹmsteei liâ kullum da siʹjjid liâ uvddum raajjâmtuʹmmstõõǥǥ, koin låʹnste ââʹnnemvuõiggâdvuõđ čõggâmčuâll-voudda. Muõrid liâ viirtam ouddâl raajjmõõžž vooʹps čõlggâmčuâl vuuʹdest.
Cõggâmčuâl lij ceäggad nuʹtt 139 ǩilomettarmääʹtǩest. 12 vuõssmõõžž vuuʹd liâ valddum vuâstta da Raajjvärddjemstroiʹttel õnnu. Vuuʹd kuddânââʹnnemplaan liâ valmštõllum da tõid teâuddee. Vuõssmõš låånnamtååimtemsåbbar mäddvuäʹmsteeikoʹrvvõõzz meäʹrtõõllmõššân liâ jåʹttjam.
Haʹŋǩǩõõzz tuâjast liâ ǩidd pâʹjjel 550 ooumžed, koin tuâjjmääddai da aunstõstoimmteeʹji raavâsvuõtt lij nuʹtt 450 ooumžed. Staanvuõttčiõlǥtõõzz liâ ǩiõttʼtõllum pâʹjjel 2000 ooumže.
Plaan mieʹldd cõggâmčuâl räʹjje nuʹtt 200 ǩilomettar mätkka 1300 ǩilomettar kookka nuõrttraʹjje. Ceâlai cõggâmčuâll lij mieʹrr vuäǯǯad valmmša eeʹǩǩen 2026 da väʹlddvueʹzz čuâlast valmštââvv puõʹtti ǩieʹzz. Väʹlddvueʹss cõggâmčuâlast puätt sâjjeed ooʹbbdneǩraʹjje, kååʹtt lij raaji välvvam vääžnʼjummus vuʹvdd. Ceâlai raaj kookkadvuõʹtte cõggâmčuâl ij leäkku jeärmmai raajjâd.
Cõggâmčuâll lij čuâl, tõn kuâŋŋsaž čuõkku da jõʹlǧǧes pääiʹǩ de teeknlaž valvvâmriâžldõõǥǥ raajjâm ceâlaivuõtt., kååʹtt puätt leeʹd vääžnai raajjvälvvam tuâjjneävv. Ij ni tät ceâlaivuõtt leäkku õhttu räʹtǩǩõs ni måkam akkummša, ǥu lij pâi pieʹǩǩ raaji välvvam ceâlaivuõtt. Cõggâmčuâll oudd Raajjvärddjemstroiʹttla lââʹzz reagâʹsttemääiʹj da hiâlpad räʹtǩǩeemnalla jieʹttvueʹjji vaaldšummuž ǩiõleeʹl, cõõggeeʹl, miâlǥeeʹl da vuäʹpsteeʹl oummi liikkummuš raaʹjest. Čuâl paʹldde raajjâm čuõkku vieʹǩǩin Raajjvärddjemstrooiʹtel pâstt reagâʹstted ânnʼjõõzz jåʹttlubun liikkummšid väʹlddkååʹdd raajâst. Jeeʹres kuånstt raajjvälvvam viõkklâttmõššân, mâʹt-a tuâjjoummi da teeknlaž välvvam lââʹzztummuš raajjvuuʹdid, jeäʹla cõggâmčuâl hääʹlbab jiâ-ga jåʹttlab räʹtǩǩõõzz. Cõggâmčuâl peʹšttemäiʹǧǧ lij nuʹtt 50 eeʹǩǩed, leša teeknlaž valvvâmriâžldõõǥǥ jouʹdde oođeed nuʹtt lååi eeʹjj kõõskin.
Säiʹmmstraŋggčuâlast šâdd bieʹll mettar õllʼjab (3,5 m) da cõggâmäärv lââʹzztummšen põskkääb ǥu aalǥâst plaaʹne. Čuâl, čuâlluusi da jorbbcõkldõõǥǥi ǩiddummšid da raajõõzzid liâ mottam. Cõggâmčuâl räʹjje raajjräigga väʹlddkååʹdd raajjcertldõõǥǥ ââlda. Teeknlaž välvvam räʹtǩǩõõzzid ooudâsveǩǩe pueʹrben toiʹmmjeeʹjen.
Cõggâmčuâllhaʹŋǩǩõõzzâst lij rajjum pirrõsčiõlǥtõs. Ooʹbbdneǩ-Lääʹdd ELY-kõõskõs raaji pirrõsčiõlǥtõõzz vuâđast tuʹmmstõõǥǥ, što nuõrttraaj cõggâm- čuõllu jiâ suåvtõõl pirrõsvaikktõõzzi arvvlâsttmõõžžâst uvddum lääiʹj (252/2017) meâldlaž arvvlâʹsttem-mõõntõõllmõõžž. Čiõlǥtõõzzâst tuõttâm miârkkteei pirrõsvaikktõõzzid väʹldde lokku čõlggâmčuâllhaʹŋǩǩõõzzâst nuʹtt, što tõn vaikktõõzzid vueiʹtte vuäǯǯad priimmâm tässa. Ââʹnnemǩiččlâsttmõõžži lââʹssen seuʹrrje jm. žeeʹvti jieʹllemnaaʹlid čuâlast.
Eeʹttiǩ-kåʹdd priimi pâʹsslašttâm-mannust 2025 halltõõzz eʹtǩǩõõzz raajjvärddjemlääʹjj mottmõõžžâst da lääʹǩǩmuuttâs puätt viõʹǩǩe 1.5.2025. Lääʹǩǩmuttâz mieʹtt Nuõrttraajj čõlggâmčuâllhaʹŋǩǩõõzz koʹrvveemkõõččmõõžžid räʹtǩǩee Mäddmetteemstroiʹttel tååimast ǩiiddâs jeällmõõžž da jeäʹrbuž vuõiggâdvuõđi låʹnstummšin uvddum lääʹjj 603/1977 meâldlânji. Täävtõssân lij äuʹǩǩeed raavâs silttummuš da ǩiõččlâsttmõš mäddvuäʹmsteeikoʹrvvõõzzin. Mäddvuäʹmstemkõskkvuõđ seilla seämmanalla tõn räjja ǥu Raajjvärddjemstroiʹttel vuäǯǯ ââʹnnemvuõiggâdvuõđ cõggâmčuâllvoudda.
