Suomâst kalga leđe jiečânâs já oskottettee nahcâ paijeentoollâđ räjitorvolâšvuođâs. Rähtimnáál nuorttârääji eestâäiđi lii merhâšittee uási taan naavcâst. Eestâräiđi piävtálmit mii räjikocceem jotelávt. Tot tuárju merhâšittee vuovvijn hemâdâstilálâšvuođâi haldâšem rääji kulen. Fyysilâš eestâäiđi lii keevâtlávt velttimettum talle, jis ulmuuh lavâttáá já vijđeshámásávt viggeh tâi sij láá stivrejum viggâđ puáttiđ enâmân. Eestâäiđi meid keeppid Suomâ sorjolâšvuođâ tast, mon pehtilávt Ruošâ räjikocceem tuáimá.
Nuorttârääji eestâäiđi -haahâ ovdán
Eestâäiđihaahâ ovdán vuáváámij miäldásávt, čovgâ äigitavluin já 362 miljon euro budjetáin. Eestâääiđi, maađijij já teknisii kocceem rähtim láá joođoost olesvuođâstis haavâ puoh čuosâttâhvijđoduvâin Suomâluovtâ nuorttâriddoost Aanaar Virdáánjaargâ räi. Hahâkuávlu suullân 1 000 eennâmomâsteijed láá kullum já sijjân láá adelum huksimmiärádâsah, moiguin kevttimvuoigâdvuotâ eestâäiđivijđodâhân lonnoo. Muorah láá čuoppum ovdil huksim ubâ eestâäiđivijđoduvâst.
Eestâäiđi lii cegâttum sl. 139 km. 12 vuossâmužžâd čuosâttâhvijđodâhhâd láá valdum vuástá já Räjikocceemlájádâs kiävtun. Čuosâttâhvijđoduvâi oornigisttoollâmvuáváámeh láá valmâštâllum já toh tievâsmittojeh. Vuossâmuuh lonnoomtoimâttâsčuákkimeh eennâmomâsteijeesajanmáávsui miäruštâllâm várás láá jođáskâm.
Haavâ pargoin láá kiddâ paijeel 550 olmožid, main pargoenâmij já materialtoimâtteijei uási lii sl. 450 olmožid. Torvolâšvuotâčielgiittâsah láá kieđâvuššum paijeel 2 000 persovnân.
Olesvuávám mield eestâäiđi ráhtoo suullân 200 kilomeetter máátkán 1 300 kilomeetterid kuhes nuorttârááján. Ulmen lii kiergâttiđ ubâ eestâäiđi ive 2026, já váldu-uási čuosâttuvâin valmâštuuččii ovdil keesi. Váldu-uási estust šadda maadânuorttiirááján, mii kulá raajij kocceem váldutiäddukuávloid. Ubâ rääji kukkodâhân ij lah jiärmálâš rähtiđ estuu.
Eestâäiđi lii ääiđi, ton paaldâst leijee maađij já muorâttes vijđoduv sehe teknisii kocceemvuáháduv hammim olesvuotâ, mii šadda leđe tehálâš tyejipiergâs räjikocemist. Taatkin olesvuotâ ij lah ohtuunis čuávdus monnân uuhkán, pic lii raajij kocceem olesvuođâ uási. Eestâäiđi addel Räjikocceemlájádâsân lase reagistemääigi já taha merhâšitteht älkkeebin haldâšiđ hemâdâstilálâšvuođâid paajeedmáin uáinusân, estimáin, hittoodmáin já stivriimáin ulmui jotteem rääji kulen. Ääiđi paaldân šaddee maađij iššijn Räjikocceemlájádâs pasta reagistiđ tááláást huámášitteht jotelubbooht tábáhtussáid, moh tiättojeh väldikode rääji kulen. Eres vyevih räjikocceem piävtálmittem várás, tego pargovievâ já teknisii kocceem lasettem räjikuávloid, iä liččii hälbibeh iäge joteluboh ko eestâäiđi. Eestâääiđi eellimpaje lii suullân 50 ihheed, mut teknisii kocceemvuáháduv ferttee uđâdiđ suullân love ive kooskâi.
Äiđiviermist šadda meetterpele aaleeb (3,5 m) já eestâáárvu lasettem várás tiättásub ko algâaalgâst lâi vuávájum. Ääiđi, poortâi já kubbeelestui kiddiimeh já ráhtuseh láá pyeredum. Lahtâ kuávloid šaddee ponttonmaađijij stellimvyehi lii meid nubástittum. Eestâäiđi ráhtoo räjirááigán väldikode räjiviijve paaldân. Teknisii kocceem čuávdusij toimâmvuotâ ovdeduvvoo ain-uv.
Eestâäiđihaavâst lii rahtum pirâsčielgiittâs. Maadânuorttii-Suomâ IPI-kuávdáš toovâi pirâsčielgiittâs vuáđuld miärádâs, et nuorttârääji eestâááiđán ij heiviittuu pirâsvaiguttâsâi árvuštâlmist adelum laavâ (252/2017) miäldásâš árvuštâllâmmonâttâllâm. Čielgiittâsâst páhudum merhâšittee pirâsvaiguttâsah váldojeh huámášumán eestâäiđihaavâst toin naalijn, et ton vaiguttâsâid puáhtá kepidiđ tuhhiittettee táásán. Kevttimvuáttámušâi lasseen ulmen lii il. čuávvuđ, maht elleeh lättejeh ääiđi kulen.
Ovdâskodde tuhhiittij njuhčâmáánust 2025 haldâttâs iävtuttâs räjikocceemlaavâ nubástutmist já lahânubástus šoodâi vuáimán 1.5.2025. Lahânubástuttem miäldásávt Nuorttârääji eestâäiđihaavâ sajanmäksimkoččâmušâid čuávdá Eennâmmittedemlájádâs kiddâgis omâduv já eromâš vuoigâdvuođâi lonomist adelum laavâ 603/1977 miäldásávt. Ulmen lii ávhástâllâđ Eennâmmittedemlájádâs noonâ táiđuiguin já feeriimijguin eennâmomâsteijeesajanmäksimijn. Eennâmomâstemkoskâvuođah siäiluh siämmáálágánin tastoo ko Räjikocceemlájádâs lii finnim kevttimvuoigâdvuođâ eestâäiđivijđodâhân.
