Lääʹddjânnmest âlgg leeʹd jiõččnaz da ååskteei pâʹsttemvuõtt âʹlnn ââʹnned raajjstaanvuõđstes. Raajjâm vueʹlnn nuõrttraaj cõggâmčuâll lij miârkteejes vueʹss tän pâʹsttemvuõđ. Cõggâmčuâll raʹvvai raajjvälvvmõõžž täʹst da ååʹn. Raajjčuâlast lij šurr miârkktõs jieʹttvueʹjji vaaldšummšest raajâst. Fyyslaž cõggâmčuâll lij viâltteʹmes nuuʹbb valdia riõššâm leʹbe veiddaz lääʹjjteʹmes jânnmapueʹttem vueʹjjest. Cõggâmčuâll še uuʹccad Lääʹddjânnam repččamvuõđ Ruõššjânnam raajjvälvvam viõǥǥâst.
Nuõrttraaj cõggâmčuâllhaʹŋǩǩõs ouddan
Raajjvärddjemstrooiʹtel lij serddam nuõrttraaj cõggâmčuâl veeidasmettsaž raajjâmpoʹdde. Tän mätta Imatra Pelkolaaʹje liâ raajjam nuʹtt koolm ǩilomettar da Sallaaʹje nuʹtt nellj ǩilomettar kookka pilottčuâl. Ââʹnnem- da âʹlnn ââʹnnemǩiččlâsttmõõžž liâ valddum lokku plaanin da tõi noorrmõš juätkkai äuʹǩǩeem diõtt haʹŋǩǩõõzz mâʹŋŋlab pooddâst.
Haʹŋǩǩõõzzâst liâ ååʹn rajjum oudldõõzz tõn tiuddmeärrsaž toimmupiijjmõʹšše. Cõggâmčuâllvuuʹdest liâ juʹn viirtam muõrid Ooʹbbdneʹǩ-Lääʹddest, Tâʹvv-Karjjlest da Kainuust 100 ǩilomettar määʹtǩest; tuâjj juätkkai da veiddnââvv.
Ååʹn juätkkjeeʹjest raajjâmpooddâst räʹjje vueʹššen nuʹtt 70 ǩilomettar mätkka cõggâmčuâl meeraikõskksaid raajjpââʹjdempaaiʹǩid kuâŋsineezz Ooʹbbdneʹǩ-Lääʹddest, Tâʹvv-Karjjlest, Kainuust da Ääppalmääddast. Õhttsõʹžže käʹhccen pääiʹǩest jåttje tuâj ǩieʹzz – čõõuč poddân. Loppčõõučâst alttee muõri viirtummuš še puõʹtti poodd paaiʹǩin, koin liâ raaj pâʹjjel jooʹtti uuʹccab čuõkku leʹbe liâ vaʹstteei riskktääʹzz vuuʹd. Näkam vuuʹd liâ Ooʹbbdneʹǩ-Lääʹddest – Tâʹvvjânnma vuällai vuuʹdin õhttsõʹžže nuʹtt 128 ǩilomettar.
Plaan mieʹldd cõggâmčuâl räʹjje nuʹtt 200 ǩilomettar mätkka 1300 ǩilomettar kookka nuõrttraʹjje. Cõggâmčuâl lij mieʹrr vuäǯǯad valmmša eeʹǩǩen 2026. Šuurmõs vueʹss cõggâmčuâlast šâdd ooʹbbdneǩraʹjje, kååʹtt lij raaji välvvam vääžnʼjummus vuʹvdd. Ceâlai raaj kookkadvuõʹtte cõggâmčuâl ij leäkku jeärmmai raajjâd.
Cõggâmčuâll lij čuâl, tõn kuâŋŋsaž čuõkku da jõʹlǧǧes pääiʹǩ de teeknlaž välvvamriâžldõõǥǥ tuejjuum ceâlaivuõtt., kååʹtt puätt leeʹd vääžnai raajjvälvvam tuâjjneävv. Ij ni tät ceâlaivuõtt leäkku õhttu räʹtǩǩõs ni måkam vaʹrre, ba lij pieʹǩǩ raaji välvvam ceâlaivuõtt. Cõggâmčuâll oudd Raajjvärddjemstroiʹttla lââʹzz reagâʹsttemääiʹj da hiâlpad räʹtǩǩeemnaaʹlin jieʹttvueʹjji vaaldšummuž ǩiõleeʹl, cõõggeeʹl, miâlǥeeʹl da ohjjeeʹl oummi liikkummuš raaʹjest. Čuâl paʹldde raajjâm čuõkku vieʹǩǩin Raajjvärddjemstrooiʹtel pâstt reagâʹstted ânnʼjõõzz jåʹttlubun liikkummšid väʹlddkååʹdd raajâst. Jeeʹres kuånstt raajjvälvvam viõkklâsttmõššân, mâʹt-a tuâjjoummi da teeknlaž välvvam lââʹzztummuš raajjvuuʹdid, jiâ leʹčče cõggâmčuâl hääʹlbab jiâ-ga jåʹttlab räʹtǩǩõõzz. Cõggâmčuâl peʹšttemäiʹǧǧ lij nuʹtt 50 eeʹǩǩed, leša teeknlaž välvvamriâžldõõǥǥ jouʹdde oođeed nuʹtt lååi eeʹjj kõõskin.
Pilott- da plaaneempoodd ǩiččlâsttmõõžži vuâđast haʹŋǩǩõõzz organisâsttmõš, äiʹǧǧtaull, budjetâsttmõš da cõggâmčuâl vuâđđräʹtǩǩõs lij tuõttum oʹnnstummšen. Ǩiččlâsttmõõžž vuâđast cõggâmčuâl raajõõzzid liâ raajjâm uuʹcces muttsid. Čuâllsäiʹmmsträäŋgâst šâdd pieʹll mettar õllʼjab (3,5 m) da cõggâmäärv lââʹzztummšen põskkääb. Čuâl, čuâlluusi da jorbbcõkldõõǥǥi ǩiddummšid da raajõõzzid liâ pueʹrääm. Leähššai vuuʹdid raajjâm ponttončuõkku šiõtteemnääʹl liâ še mottam. Cõggâmčuâl räʹjje raajjräigga väʹlddkååʹdd raajjcertldõõǥǥ ââlda. Teeknlaž välvvam räʹtǩǩõõzzid ooudâsveʹǩǩe pueʹrben toiʹmmjeeʹjen.
Pilottpoodd liâ raajjam še ceâlai cõggâmčuâllhaʹŋǩǩõõzz kuõskki pirrõsčiõlǥtõs. Ooʹbbdneǩ-Lääʹdd ELY-kõõskõs tuejjii pirrõsčiõlǥtõõzz vuâđast tuʹmmstõõǥǥ, što nuõrttraaj cõggâm- čuõllu jiâ suåvtõõl pirrõsvaikktõõzzi arvvlâsttmõõžžâst uvddum lääiʹj (252/2017) meâldlaž arvvlâʹsttem-mõõntõõllmõõžž. Čiõlǥtõõzzâst tuõttum miârkkteeʹjes pirrõsvaikktõõzzid väʹldde lokku čõlggâmčuâllhaʹŋǩǩõõzzâst nuʹtt, što tõn vaikktõõzzid vueiʹtte vuäǯǯad priimmâm tässa. Ââʹnnemǩiččlâsttmõõžži lââʹssen seuʹrrje jm. žeeʹvti jieʹllemnaaʹlid čuâlast.
